Tere, sõber. Rõõm kohtuda! Mina olen hobune. Tore, et mind märkasid, soovisingi Sinuga suhelda. Kui peaksid arvama, et Sa minu keelt ei mõista, siis luba, ma selgitan. Tegelikult saad Sa minust aru, kui vaid tahad. Sa võid suhelda kõigega, mis Sind ümbritseb. Ja Sulle vastatakse. Tõsijutt. Selleks pead vaid avama oma südame. Mõistuse võid sellisel hetkel kõrvale jätta. Mina suhtlen Sinuga läbi tunnete. Sama teeb ka lill, mida imetled. Ja päikesekiir, mille üle rõõmustad. Sa tead küll, mida ma selle all mõtlen. Vahel juhtub, et Sa takerdud mõistuse keerdkäikudesse, püüdes aru saada millestki, mis jääb väljapoole selle piire. Aga meie räägime teineteisega otse südamest südamesse.

Me viibime Sinu kõrval, et meenutada Sulle armastust. Meie, loomad, võimaldame teil, inimestel, näha teie endi võimet armastada ja märgata. Seda seeläbi, kuidas te meid kohtlete. Me oleme teie peegliks. Aga me ei anna teie kombel hinnanguid ega tee järeldusi, vaid jääme lõpuni ausaks peegelduseks. Selles on oma võlu, kas oled märganud? Muutus Sinu hinges puudutab ka mind. Sinu hirm tekitab minus hirmu, Sinu armastus peegeldub Sulle vastu minu silmist. Sinu mõtted, tunded ja teod mõjutavad otseselt minu elu, elavdades Sinus vastutust elu ees tervikuna. Sest kõik elav Sinu ümber vastab Sulle alati.

Hea on siis mäletada, et iga uus hetk annab Sulle taas võimaluse. Võimaluse täita see armastusega.
Ja alati on see valik Sinu teha.

 

 

 

'